Teema 1 - masinaelementide valdkond ja põhiprintsiibid

1.Määratlege inseneri vastutus masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel!
Masinad ja aparaadid, seadmed jne peavad töötama tõrgetata ja ohutult.

2.Mis on tehniline süsteem ja millestsee koosneb?
Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funtsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne).

3.Mida nimetatakse masinaelemendiks?
Masinaelemendid = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid
Masinaelement = tehnilises süsteemis elementaarfunktsiooni täitev komponent

4.Kuidas masinaelemente liigitatakse tööpõhimõtte järgi?

1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, sidurid, pidurid, vedrud jne)
2. Mite-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised jne)
3. Lõimitud, s.t. sisaldavad erineva tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid jne)

5.Kuidas masinaelemente liigitatakse koostise järgi?

1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru jne)
2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne jne)
3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide jne)

6.Kuidas masinaelemente liigitatakse otstarbe järgi?

1. Üldmasinaelemendid - masinaelemendid, mida samadel eesmärkidel kasutatakse erinevate konstruktsioonide ja erinevate otstarvetega masinates
   liited, ajamite komponendid, muud
2. Erimasinaelemendid - masinaelemendid, mida kasutatakse vaid teatud spetsiifilisted masinates

7.Mis on detail(tooge näide)?
Detail = komponent, mis on valmistatud ilma koostamiseta. Jaguneb omakorda standarddetailideks, tüüpdetailideks ja originaaldetailideks.
standarddetailid - kruvid, poldid, mutrid, seibid, tihendid
tüüpdetailid - hammasrattad, rihmarattad, vedrud, siduridetailid jne

8.Mis on koost(tooge näide)?
Detailide ühendus, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Näiteks pidur, sidur, mootor, laager, reduktor jne

9.Mis on sõlm(toogenäide)?
Sõlm on detailide liide. Näiteks keermesliide, neetliide, liistliide jne.

10.Mis on liide (tooge näiteid)?
Liide ühendab detaile koostuks. Näiteks liistliide, neetliide jne.

11.Mis on ülekanne (tooge näiteid)?
Seade, mis võimaldab mehaanilist energiat ühelt masinalt teisele üle kanda. Seejuures võib muutuda pöördemoment, jõud, kiirused jne.

12.Milles seisneb telje ja võlli erinevus(tooge näiteid)?
Telg on määratud vaid pöörlevate detailide toetamiseks. Võll on määratud pöörlevate osade toetamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks. Kokkuvõttes telg töötab ainult paindele, kuid võll töötab painde ja väände koosmõjule.
Telje näide - jalgratta esiratta telg
Võlli näide - auto mootori väntvõll

13.Mis on laagerduse põhiülesanne masinais?
Laagerduse ülesandeks on masinaelementidele mõjuvate koormuste ülekandmine võimaldades samaaegselt nende suhtelist liikumist.

14.Mis on siduri põhiülesanne masinais?
Siduri ülesanne on võllide ja muude pöörlevate elementide ühendamine pöördemomendi ülekandmiseks.

15.Mis on standarddetail (tooge näiteid)?
Detail järgnevate omadustega:
vastab mõõtmetelt ja omadustelt üldtunnustatud standarditele, kasutatakse paljudes erinevat tüüpi lahendustes, hangitakse valmiskujul, valitakse tootekataloogide ja käsiraamatute tabelitest, tööjoonist ei tehta
Näiteks kruvid, poldid, mutrid, tihendid, seibid jne

16.Mis on tüüpdetail (tooge näiteid)?
Detail järgnevate omadustega:
vastab kujult mõnele standardile, mõõtmed kohandatakse antud lahenduse jaoks lähtuvalt materjalist ja koormustest, konstrueeritakse käsiraamatute järgi, tihti saab hankida toorikune, koostatakse tööjoonis
Näiteks hammasrattad, rihmarattad, vedrud, siduridetailid jne.

17.Mis on originaaldetail (tooge näiteid)?
Detailid, mis konstrueeritakse spetsiaalselt antud lahenduse jaoks. Koostatakse tööjoonis.

18.Nimetage detaili struktuurielemendid! Tööelement (TE), baaselement (BE), sideelement (SE) tööelement - detaili see osa, mis täidab seda ülesannet, milleks antud detailil tarvis on
baaselement - detaili see osa, mis määrab ära selle detaili asendi teiste detailide suhtes
sideelement - detaili see osa, mis tagab tööelemendi õige asendi baaselemendi suhtes

19.Nimetage nõuded detaili tööelemendile(tooge näiteid)!
näiteks pudeliavaja korgi osa.

20.Nimetage nõuded detaili baaselemendile(tooge näiteid)!
näiteks pudeliavaja käepide

21.Nimetage nõuded detaili sideelemendile(tooge näiteid)!
näiteks pudeliavaja käepidet ja pead ühendav osa

22.Mida tähendab nõue, et masinaelemendid peavad olema kokkusobivad (tooge näiteid)?
Iga masinaelemendi konstrueerimisel ja/või valikul tulev arvestada

1. selle masinaelemendi suutlikust
2. selle masinaelemendiga kokkupuutuvate masinaelementide kuju, liikumist, koormusi ja muid omadusi

23.Nimetagemasinaelementide jätkusuutlikkuse peamised kriteeriumid!
Ohutus:

1. Valida õiged konstruktsioonimaterjalid
2. Määratleda vajalik tugevusvaru
3. Määrata selline kuju ja mõõtmed, et oleks tagatud tehniline suutlikkus ja nõutav töökindlus
   Funktsionaalsus:
4. Tagada optimaalsed talitluslikud omadused
   Majanduslik tasuvud:
5. Tagada vastavus sseadusandlsue ja vajalike standarditega
6. Kasutada võimalikult palju sama marki materjali
7. Saavutada parim tehnoloogilisus nii detailide valmistamisel kui ka toote koostamisel
8. Kasutada rohkelt standardseid lahendusi

24.Mis asjaoludest tuleks lähtuda masinaelemendi materjali valikul?
Materjali esmase valiku saab teha võrdlusdiagrammide abil. Tuleks võrrelda näiteks tugevuspiire, voolepiire, väsimuspuure, elastsusmooduleid, ketkevenivust, kõvadust, tihedust, töötemperatuuri

25.Mis asjaoludega tuleks arvestada nõutava varuteguri väärtuse valikul?

1. Vastava masinaelemendi konstrueerimist käsitlevast standardist (nt surveanumate korral)
2. Insenerikogemusest
   • käsiraamatute ja õpikute soovitused
   • varasema tootemudeli või sarnase toote konstrueerimise ja kasutamise info
   • üldine inseneripraktika

26.Mis riskid kaasnevad, kui nõutava varuteguri väärtus on liiga väike?
Liiga väikse varuteguri valikul võib masin olla ohtlik või lihtsasti puruneda. Lihtsustuste tõttu võivad tegelikud koormused olla suuremad.

27.Mis riskid kaasnevad, kui nõutava varuteguriväärtus on liiga suur?
Liiga suure nõutava varuteguri väärtuse korral ei pruugi masina tootmine majanduslikult tasuv. Masina omahind võib olla liiga kõrge, mis põhjustab madalat konkurentsivõimet turul. Samuti võib selle tootmine olla palju keerilisem.

28.Millega tuleks arvestada masinaelemendi õige kuju ja mõõtmete valikul?
Kuju ja mõõtmete valikul tuleks arvestada, et need tagaks tehnilise suutlikkuse ja nõutava töökindluse. Samuti tuleks arvestada tootmise keerukuse jms.

29.Mis põhjusel on konstrueerimisel soovitav piirata materjalide nomenklatuuri?

1. Ettevõtte materjalidega varustamine on odavam, kui tellitakse suuremaid koguseid sama materjali
2. Lihtsustub materjalide ladustamine ettevõttes
3. Odavneb töötlemine ja paraneb toodangu kvaliteet
4. Väheneb toodangu materjalikulu

30.Mis põhjusel on konstrueerimisel soovitav kasutada võimalikult palju standardseid komponente?
Standardlahenduste kasutamine = toote maksumise vähendamise esmane printsiip. Samuti on standardseid komponenti lihtne asendada.

31.Milles seisneb masinaelementide tehnoloogilisuse nõue(tooge näiteid)?
Tehnoloogiline tehniline lahendus = lahendus, mille nõutava kvaliteediga valmistamine ja/või tootmine antud ettevõtted nõuab minimaalselt aega, tööjõudu ja materjale ning seega raha.

1. Lahenduse vastavus ettevõtte tootmisvahendite võimalustele
2. Lahenduse struktuuriline lihtsus
3. Lahenduse võimalikult väikne täpsus
4. Väike mehaanilise töötlemise vajadus
5. Väike arv koostamisoperatsioone ja -vahendeid
6. Lihtne ja odav utiliseerimine

32.Mis põhjusel tuleks valdida komponendi mõõtmed mõnest eelisarvude reast?

1. On tõenäoline, et teised insenerid on antud toote sidustoodete konstrueerimisel kasutanud sama mõõdet
2. Standardsete mõõtmete kasutamine on kooskõlas toorikute, rakiste ja instrumentide ning mõõteriistada standardsete mõõtmete ja parameetritega
3. Eelisarvude ridade koostamisel kasutatud geomeetriline progressioon tagab, et kahe eelisarvu korrutis on alati eelisarv

33.Kuidas eelisarvude read on saadud?
juur 10-st mingil alusel mingist astmest

34.Kuidas valida komponendi täpsusnõuded: kas võimalikult suur täpsus või võimalikult väike täpsus? Miks?
Võimalikult väike täpsus, sest on lihtsam ja odavam toota (tehnoloogilisuse nõue)

35.Kumbat varianti eelistada detaili konstrueerimisel, kui selle talitluslik võimekus tuleb sama: kas võimalikult lihtne kuju või keerukamkuju? Miks?
Võimalikult lihtne kuju tehnoloogilisuse nõudest.

36.Kumbat varianti masina konstrueerimisel eelistada: kas masina koostamiseks läheb vaja hulka erinevaid töövahendid või masina saab koostada väiksema arvu töövahendite abil? Miks?
Masina saab koostada väiksema arvu töövahendute abil, tehnoloogilisuse nõue

37.Kumbat varianti masina konstrueerimisel eelistada: kas masina koostamiseks tuleb kasutada keerulisi töövahendeid ja -protsesse või masina saab koostada lihtsate töövahendite ja -protsesside abil? Miks?
Masina kooostamiseks tuleb kasutada lihtsaid töövahendeid ja protsesse. Tehnoloogilisuse nõue.

38.Mis on standard?
Standard - tehniliste nõuete (normide) kogum komponentidele, materjalidele või protsessidele, eesmärgiga tagada nende ühetaolisus, tõhusus ja ettenähtud kvaliteet.

39.Nimetage standardite liike!

1. Seadusandlusega (nt. Euroliidu Masinadirektiiv, Surveseadmete direktiiv jt.) sätestatud nüuded ja sellega harmoneeritud standardid - nende rakendamine on väga otstarbekas
2. Tööstusharuliitude poolt väjatöötatud ja tunnustatud standardid - nende rakendamine on otstarbekas (ei ole kohustuslik) - poldid, mutrid, tihendid, veerelaagrid, hammasrattad, elektrimootorid, hüdrosilindrid jne
3. Ettevõttesisesed standardid (tüüplahendused ja voi piirangud mõõtmete, materjalide, ostutoodete jne. kasutamisele)

40.Kas standardite järgimine masinate konstrueerimisel on kohustuslik?
Seadusandlusega sätestatud standardite järgimine võib olla kohustuslik näiteks toote müümiseks.

41.Kumbat varianti masina konstrueerimisel eelistada: kas kasutada võimalikult palju originaalseid tehnilisi lahendusi või võimalikult palju standardseid tehnilisi lahendusi?Miks?
Tuleks kasutada võimalikult palju standardseid tehnilisi lahendusi tulenevalt tehnoloogilisuse nõudest.

42.Kumbat varianti masina konstrueerimisel eelistada: kas kasutada võimalikult palju uusi tehnilisi lahendusi või võimalikult palju ammu tuntud tehnilisi lahendusi?Miks?
Tuleks eelistada võimalikult palju ammutuntud tehnilisi lahendusi, sest need vähendavad oluliselt riske ja tõenäoliselt ka toote hinda.

Teema 2 - masinaelementide vahetatavus ja täpsus

1.Nimetage põhjuseid, miks on praktikas tarvis masinaelemente vahetada!
Masinaelemendid võivad puruneda ning võib olla vaja kasutada varuosi, et ei peaks kogu masinat minema viskama.
Masinaelement võib olla vigaselt konstrueeritud, otstarbekas oleks konstrueerida uus masinaelement ning see juba olemasolevates masinates asendada.

2.Mis on nimimõõde ja kuidas seda määratakse?
Nimimõõde = projekteerimisel määratav esmasmõõde, mis määrab komponendi suuruse ja saadakse inseneriarvutustest või muudest kaalutlustest lähtuvalt ning ümmardatakse eelisarvude rea lähima vastava (suurema või väiksema) väärtuseni.

3.Miks on tarvis lisaks nimimõõtmele spetsifitseerda mõõtme hajumisvahemik?

• liiga laia hajumisvahemiku korral võib masin olla liiga madala kvaliteediga
• liiga kitsa hajumisvahemiku korral võib masina maksumus olla kõrgem kui vajalik
  seega tuleks määrata konkreetse masinaelmendi jaoks piisavalt väike kuid võimalikult suur hajumisvahemik (tehnoloogilisuse printsiip)
  hajumisvahemik peaks paiknema nimimõõtme suhtes ettenähtud asendis

4.Kuidas sõltub mõõtme hajumisvahemik masinaelemendi ostatarbest (tooge näiteid)?
Näiteks võlli ja ava korral peavad hajumisvahemikud kattuma nii, et võlli ja ava vahel ei tekiks lõtku. Olenevalt ava ja võlli istu tüübist erinevad ka hajumisvahemikud, näiteks pinguga istu korral peab ava kogu hajumisvahemik olema väiksem võlli hajumisvahemikust.

5.Mis on oodatavaks tagajärjeks, kui mõõtme hajumisvahemik on liiga lai?
Peamiseks tagajärgjeks on arvatavsti praagi teke. Võib tekkida liiga suur lõtk või detailid ei pruugi üldse kokku sobida. Isegi kui detailid kokku sobivad võib kannatada masina kvaliteet.

6.Mis on oodatavaks tagajärjeks, kui mõõtme hajumisvahemik on liiga kitsas?
Täpsemate detailide valmistamine on palju kulukam, täpsuse kasvades võib hind kasvada eksponentsiaalselt.

7.Mis on oodatavaks tagajärjeks, kui mõõtme hajumisvahemik paikneb nimimõõtme suhtes valesti?
Detailid ei pruugi kokku sobida või tekib madala kvaliteediga ist.

8.Defineerige mõisted”mõõtmestamine”ja ”tolereerimine”!
Tolereerimine - nimimõõtmete varustamine piirhälvetega.
Mõõtmestamine - joonise varustamine mõõtmetega / nimimõõtme määramine.

9.Mis on tolerants?
Tolerants - mõõtme lubatav hajumise ulatis ehk: - piirmõõtmete algebraline vahe ja samal ajal
- piirhälvete algebraline vahe

10.Defineerige mõiste ”piirhälve”!
Piirhälve - piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe

11.Mis on ülemine piirhälve?
Ülemine piirhälve - suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve.

12.Mis on alumine piirhälve?
Alumine piirhälve - vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve.

13.Mida nimetatakse piirmõõtmeks? Tuua näiteid nimimõõtmest koos piirhälvete ja piirmõõtmetega.
Piirmõõde - suurim ja vähim lubatav mõõde. Näiteks võlli nimimõõde on 20mm, ülemine piirhälve 0.5mm ja alumine -0.3mm. Vähim lubatav mõõde oleks 19.7mm ja suurim lubatav mõõde oleks 20.5mm.

14.Mida käsitleb ISO286-1 standard?
See standard kehtestab ISO tolerantside süsteemi mida kasutatakse lineaarsete suuruste jaoks silindrite ja paralleelsete pindade vahel.

15.Mitu tolerantsijärku on kasutusel ISO 286-1:2010 standardi järgi?
20 tolerantsijärku

16.Mida näitab tolerantsijärk?
Tolerantsijärk näitab tolerantsivahemiku laiust ehk piirmõõtmete vahet ehk mõõtme täpsust.

17.Kuidas tolerantsijärku tähistatakse (tooge näiteid)?

1. IT01..IT6 - täppisseadmetes: mõõteriistad, kaliibrid, kiirekäigulised laagrid jt.
2. IT5..IT12 - detailide istamisel: tööstuses koostamisel olulised mõõtmed
3. IT11..IT16 - pooltooted
4. IT16..IT18 - vabad mõõtmed ehitiste korral: koostamisel mitteolulised mõõtmed

18.Kas täpsuse suurenedes tolerantsijärk suureneb või väheneb(tooge näiteid)?
Täpsuse suurenedes tolerantsijärk väheneb.

19.Mis tolerantsijärgud on üldiselt saavutatavad treimisega?
IT6..IT12

20.Mis tolerantsijärgud on üldiselt saavutatavad freesimisega?
IT9..IT13

21.Mis tolerantsijärgud on üldiselt saavutatavad puurimisega?
IT11..IT14

22.Defineerige mõiste ”ava tüüpi mõõde”!
Ava tüüpi mõõde - mistahes haarava (seespoolt mõõdetava) toote elemendi mõõde.

23.Defineerige mõiste ”võlli tüüpi mõõde”!
Võlli tüüpi mõõde - mistahes haaratava (väljaspoolt mõõdetava) toote elemendi mõõde.

24.Mis on põhihälve?
Põhihälve - tolerantsivahemiku vähim kaugus nulljoonest.

25.Mida näitab täht tolerantsi tähistuses?
Täht näitab põhihälbe asukohta nulljoone suhtes. Ava tüüpi mõõtme korral A tähistab suurimat põhihälvet.

26.Kuidas tähistatakse ava tüüpi mõõtmete põhihälbeid?
Suure tähega.

27.Kuidas tähistatakse võlli tüüpi mõõtmete põhihälbeid?
Väikese tähega.

28.Kas kõik istud on standardi ISO 286-1 alusel võrdselt soovitatavad?Miks?
Ei, standard soovitab võimaluse korral kasutada teatud istude valikut nii avapõhiste istude kui ka võllipõhiste istude korral.
ISO 286-1 standardis mainitakse põhjusena “for economic reasons”.

For economic reasons, the first choice for a fit should, whenever possible, be made from the tolerance classes shown in the frames (see Figures 12 and 13).

29.Defineerige mõiste ”ist”!
Ist - koostatava liite - võlli tüüpi komponendi välimõõtme - ava tüüpi komponendi sisemõõtme vastastikune seos.

30.Nimetage kõik istu liigid!

1. Lõtkuga ist
2. Pinguga ist
3. Siirdeist

31.Iseloomustage lõtkuga istu!
Ist, mis alati garanteerib koostatud võlli ja ava liites lõtku, s.t. ava vähim lubatav mõõde on alati suurem (või võrdne), kui vülli suurim lubatav mõõde.

32.Iseloomustage pinguga istu!
Ist, mis alati garanteerib koostatud võlli ja ava liites pingu, s.t. ava suurim lubatav mõõde on alati väiksem (või võrdne), kui võlli vähim lubatav mõõde.

33.Iseloomustage siirdeistu!
Ist, mille kooral koostatud võlli ja ava liites võib olla nii lõtk kui ka ping.

34.Defineerige mõiste ”põhivõll”!
Põhivõll - võlli tüüpi mõõde, mille põhihälve on null (tolerants on tähega h)

35.Defineerige mõiste ”põhiava”!
Põhiava - ava tüüpi mõõde, mille põhihälve on null (tolerants on tähega H)

36.Milles seisneb ava-ja võllipõhise istusüsteemi erinevus?
Avapõhine ist - ist, mille ava põhihälve on null (s.0. põhiava, H)
Võllipõhine ist - ist, mille võlli põhihälve on null (s.o. põhivõll, h)

37.Mille alusel valitakse istusüsteemi tüüp (ava-või võllipõhine)?
Standard ISO 286-1 märgib, et tüüpiliselt peaks kasutama avapõhist istusüsteemi, kuid tehnilisest küljest neil ei ole erinevust. Valik tehakse peamiselt majanduslikel kaalutlustel.

The “hole-basis fit system” should be chosen for general use. This choice would avoid an unnecessary multiplicity of tools (e.g. reamers) and gauges

38.Millist tüüpi istusüsteemi tavaliselt eelistatakse(ava-või võllipõhine)? Miks?
Vt. eelmist Puurid tagavad H tolerantsi.

39.Mis juhtudel tuleks kasutada võllipõhist istusüsteemi (tooge näide)?
Võllipõhiseid iste kasutatakse, kui see on majanduslikult kasulik Näiteks, kui on tarvis monteerida erineva istuga komponente ühele ja samale töötlemata võllile

The “shaft-basis fit system” should only be used where it will convey unquestionable economical advantages (e.g. where it is necessary to be able to mount several parts with holes having different deviations on a single shaft of drawn steel bar without machining the latter).

40.Milleks kasutatakse geomeetrilisi tolerantse?
Praktikas ei ole võimalik valmistada detailide geomeetriline kuju absoluutse täpsusega, kuid detailide kuju ja asendi hälbed mõjutavad masinaelemendi ja/või istu töövõimet. Selleks, et masinaelemendi kvaliteet ja töövõime vastaks ootustele tuleb sätestada piirangud geomeetrilistele hälvetele.

41.Mida nimetatakse baaselemendiks geomeetrilisel tolereerimisel?
Lähe ehk baaselement - objekti eoreetiliselt täpne geomeetriline omadus, mille suhtes tolereerimine toimub (telg, sirgjoon, tasapind jne)

42.Nimetage kõik kuju tolerantsid!
Sirgsus, Tasapinnalisus, Ümarus, Silindrilisus, Jooneprofiil, Pinnaprofiil

43.Nimetage kõik suuna tolerantsid!
Paralleelsus, Ristsus, Kalle, Jooneprofiil, Pinnaprofiil,

44.Nimetage kõik asendi tolerantsid!
Asend, Punktide kontsentrilisus, Samatelgsus, Sümmeetria, Jooneprofiil, Pinnaprofiil

45.Mille poolest erinevad ringviskumise ja täisviskumise tolerants?
Ringviskumise korral ei tohi detaili pöörates ümber telje ühe pöörde radiaalviskumine ületada mingit väärtust. (ringsus + samatelgsus)
Täisviskumise korral ei tohi detaili pöörates ümber telje paljude pöörete korral otspinna telgviskumine mitte üheski punktis ületada mingit väärtust. (ringsus, samatelgsus, sirgsus, koonilisus, kalle, profiil)

46.Selgitage ”tolerantside kuhjumise” problemaatika olemust!
Mingi detaili nimimõõde ja piirhälbed võivad sõltuda paljude teiste detailide mõõtmete tolerantsidest ja geomeetrilistest tolerantsidest, nende kokkusobivuse tagamiseks tuleb neid kõiki arvestada.

47.Selgitage mõistet ”mõõtahel”!
Mõõteahel - kinnise kontuuri moodustav mõõtmete kogum. Mõõteahel koosneb lülidest ning nende vähim arv on kolm. Üks lülidest on sulgev lüli, mille väärtused saadakse komponentide koostamisel või detailide töötlemisel viimasena ning sõltuvad kõigi ülejäänud lülide väärtustest.

48.Milliseid mõõteahelate arvutusmeetodeid kasutatakse?
Kasutatakse kahte arvutusmeetodit
- max-min ehk halvima juhu meetod
- tõenäosuslik meetod

49.Mis võib olla tagajärjeks, kui mõõtahel on arvutaud valesti (tooge näide)?
Tekivad tolerantside konfliktid, s.t. toodet pole võimalik märgitud tolerantsidega valmistada, sest tolerantsid välistavad üksteist.

50.Mida nimetatakse detaili pinnastruktuuriks?
Pinnastruktuur - detaili pinna lokaalne mikrogeomeetriline kuju. - heomeetrilised hälbed
- pinna lainelisus
- pinnakaredust
- kriimustused

51.Kuidas detailipinnastruktuur tekib(tooge näiteid)?
Pinnastruktuur tekib detaili tootmisel või töötlemisel. Näiteks CNC pingis töötlemisel jäävad pinna sisse astmed, sest pingi tööriista juhtivate mootorite täpsus on piiratud.
- mehaaniline töötlemine detaili valmistamisel
- detaili kulumine
- detaili korrodeerumine

52.Millal on pinnastruktuuri parameetrid eriti olulised?

1. Tarvis on tagada antud pinna kontaktis teise masinaelemendi mingi pinnaga (s.t. hõõrdepaaris) minimaalne kulumine ja stabiilne hõõrdumine
2. Tarvis on tagada masinaelemendi väsimustugevus (s.t. tugevus tsüklilisel koormustel)
3. Oluline on masinaelemendi välimus

53.Nimetage enam kasutatavad pinnastruktuuri parameetrid!
Pinnakareduse parameetrid Ra ja Rz
Ra - pinna profiili aritmeetiline keskmine hälve (mikromeetrites) Rz - pinna profiili suurim kõrgus Rz

54.Kuidas pinnastruktuuri parameetreid mõõdetakse?
Koostatakse profilomeetri abil pinna profiil ning profiilist leitakse vastavad pinnastruktuuri parameetrid. Profilogrammi töödeltakse arvutitarkvara abil, seda filtreeritakse ning arvutatakse vajalike parameetrite väärtused.

55.Selgitage pinnakareduse parameetrit Ra! Koostage eskiis!
vt. 53

56.Selgitage pinnakareduse parameetrit Rz! Koostage eskiis!
vt. 53

57.Mida tähendab markeering Ra2,5?
See tähendab, et pinna profiili aritmeetiline keskmine hälve on 2,5 mikromeetrit.

58.Mida tähendab markeering Rz6,4?
See tähendab, et pinna profiili suurim kõrgus on 6,4 mikromeetrit.

59.Kumba parameetri väärtus on suurem sama pinda kirjeldades: kas Ravõi Rz?
Rz

60.Missugune on pinnakareduse märkimisesümbol, kui: a. materjali eemaldamine on nõutud? b. materjali eemaldamine on keelatud?
a. linnuke kolmnurgaga
b. linnuke ringiga nurga vahel

61.Kuidas peaksid olemaomavahel seotud pinnale spetsifitseeritud tolerants ja pinnakaredus?
Kui talitluslikult n[utav tolerants on teada, siis pinnakareduse suurima lubatava väärtuse võib arvutada valemiga
\( Ra \leq (0,22…0,45)T \)
T on tolerants mikromeetrites

Teema 3 - Veerelaagerdused

1.Defineerige mõiste ”laagerdus”!
Laagerdus - masinaelement (või nende kogum või sõlm), mille ülesandeks on masinaelementidele mõhuvate koormuste ülekandmine võimaldades samaaegselt nende suhtelist liikumist.

2.Nimetage laagerduse põhielemendid!

1. Laagrid
2. Korpused
3. Võllid ja juhikud
4. Lagrite kinnituselemendid
5. Tihendid
6. Määrimisseadmed

3.Kuidas liigitatakse laagerdusi koormuse ülekandmise viisist lähtuvalt?

1. Kontaktlaagerdused, jaguneb omakorda liuglaagerduseks ja veerelaagerduseks
2. Magnetlaagerdused
3. Viskoosse eralduskihiga laagerdused
4. Elastsed laagerdused

4.Kuidas liigitatakse laagerdusi koormuse lubatud sihist lähtuvalt?

1. Radiaallaagerdused
2. Tugilaagerdused
3. Radiaal-tugilaagerdused

5.Kuidas liigitatakse laagerdusi kontakti tüübist lähtuvalt?

1. Liuglaagerdused
2. Veerelaagerdused

6.Kuidas liigitatakse laagerdusi suhtelise liikumise tüübist lähtuvalt?

1. Pöördlaagerdused
2. Lineaarlaagerdused

7.Defineerige mõiste ”veerelaagerdus”!
Veerelaagerdus - laagerdus, kus koormuse ülekandmine üksteise suhtes liikuvate masinaelementide vahel toimub veerekontakti kaudu veerelaagris

8.Nimetage veerelaagri põhikomponendid!

1. veerekehad - kuulid või rullid (silindrilised, koonilised, kõverpinnalised)
2. sisevõru - väiksema läbimõõduga võru, välimisel pinnal veeretee
3. välisvõru - suurema läbimõõduga võru, sisemisel pinnal veeretee
4. separaator - tagab veerekehade õige asukoha üksteise suhtes

9.Mis on veerelaagri separaatoori ülesanne?
Tagab veerekehade õige asukoha üksteise suhtes - veerekehad peavad olema üksteisest eraldi ning ühtlaselt jaotatud.

10.Nimetage veerelaagrite peamised eelised liugelaagritega võrreldes!

1. Kõrge töökindlus ja väike hooldusvajadus
2. Väike määrimisvajadus:•tihendatud veerelaagrites on laagri kogu tööeaks vajalik määrdeainekogus;
3. Väike hõõrdumine:
   • väike paigaltvõtu-hõõrdumine;
   • väikesed hõõrdekaod kõikide pöörlemissageduste korral;
4. Paljud laagrid taluvad erinevat tüüpi koormusi:
   • radiaalkoormused;
   • telg-koormused;
   • radiaal-ja telgkoormuste koosmõju;
5. Väikesed teljesihilised mõõtmed;
6. Erinevate tootjate laagrid on vahetatavad:
   • mõõtmed on ülemaailmselt standardiseeritud;
   • tolerantsid on ülemaailmselt standardiseeritud;
7. Saab vajaduse korral eelkoormata:
   • sisemiste lõtkude elimineerimiseks;
   • väsimusnähtuste tõkestamiseks;
   • laagerduse jäikuse suurendamiseks;
8. Lihtne monitoorida:
   • tõrke lähenedes suureneb laagri müra.

11.Nimetage veerelaagrite peamised puudused liugelaagritega võrreldes!

1. Tööga kaasneb müra ja vibratsioon
2. Suured diametraalmõõtmed
3. Veereteede pindväsimuse oht
4. Suurtel pöörlemissagedusetel (üle 30000 minutis) ei saa kasutada veerekehade inertsjõudude tõttu

12.Mis eesmärkidel veerelaagreid eelkoormatakse?

1. Sisemiste lõtkude elimineerimsieks
2. Väsimusnähtuste tõkestamiseks
3. Laagerduse jäikuse suurendamiseks

13.Kuidas liigitatakse veerelaagreid veerekehade kujust lähtuvalt?

1. kuullaagrid
2. rulllaagrid
   • silindrilised veerekehad (nõel-laagrid, rull-laagrid)
   • koonilised veerekehad (koonusrull-laagrid)
   • kõverpinnalised veerekehad

14.Kuidas liigitatakse veerelaagreid veerekehade ridade arvu järgi?

1. Üherealised veerelaagrid
2. Kaherealised veerelaagrid
3. Neljarealised veerelaagrid

15.Milles seisneb seaduvate veerelaagrite konstruktsiooni eripära?
Seaduvate veerelaagrite korral võib sisemine võll olla nurga all.

16.Mis tingib seaduvate laagite vajaduse?
Võlli joondamine laagri avaga võib olla keeruline või võimatu.

17.Joonestage üherealise radiaal-kuullaagri eskiis ja näidake lubatud koormus(t)e suun(a)d!
18.Joonestage üherealise radiaal-tugi-kuullaagri eskiis ja näidake lubatud koormus(t)e suun(a)d!
19.Joonestage nõelllaagri eskiis ja näidake lubatud koormus(t)e suun(a)d!
20.Joonestage tugi-kuullaagri eskiis ja näidake lubatud koormus(t)e suun(a)d!

21.Kumb töötab üldjuhul vaiksemalt, kas tavaline radiaal-kuullaager või seaduv kuullaager?
Tavaline radiaal-kuullaager

22.Kumb töötab üldjuhul vaiksemalt, kas tavaline silinder-rulllaager või nõellaager?
Nõellaager vist

23.Kuidas muutuvad laagerduse talitlusparameetrid (kandevõime, lubatav joondamishälve), kui:
a. üherealine radiaal-kuullaager asendada kaherealisega?
b. üherealine radiaal-kuullaager asendada üherealise radiaal-tugilaagriga?
c. üherealine silinder-rull-laager asendada nõellaagriga?
d. sfääriline rull-laager asendada koonus-rull-laagriga?
a. radiaalne kandevõime suureneb, teljesihiline kandevõime suureneb, joondamishälve sama
b. radiaalne kandevõime jääb sarnaseks või väheneb, teljesihiline kandevõime suureneb, lubatav joondamishälbe väheneb
c. radiaalne kandevõime jääb samaks, lubatav teljesihiline kandevõime jääb väikseks, lubatav joondamishälbe väheneb
d. radiaalne kandevõime jääb sarnaseks, teljesihiline kandevõime suureneb (ühes suunas), lubatav joondamise-hälbe väheneb

24.Nimetage veerelaagri tähise komponendid!
Koonusrrull-laager DIN 720 - S 30208 P2
DIN 720 - laagri standard
S - eesliide
> K - silinder-rullidega tugirull-laagri rullide ja separaatori komplekt
> L - lahtivõetava laagri äravõetav sise- või välisvõru
> R - lahtivõetav laager ilma äravõetava sise- või välisvõruta
> S - roostevaba teras

30208 - laagri põhitähis
> 302 - laagriseeria
» 3 - laagri tüüp
»> 0 - kaherealised radiaa-tugi-kuullaagrid
»> 1 - seaduvad kuullaagrid
»> 2 - seaduvad rull-laagrid
»> 3 - koonusrull-laagrid
»> 4 - kaherealised radiaal-kuullaagrid
»> 5 - tugi-kuullaagrid
»> 6 - üherealised radiaal-kuullaagrid
»> 7 - üherealised radiaal-tugi-kuullaagrid
»> 8 - tugi-rull-laagrid
»> NA - nõellaagrid
»> QJ - nelja kontaktpunktiga kuullaagrid
»> N… - rull-laagrid » 02 - mõõtmete seeria »> 0 - laiuse seeria
»> 2 - läbimõõdu seeria
> 08 - 5 * ava kood
» 10 mm
» 12 mm
» 15 mm
» 17 mm
» 5 x kood

P2 - järelliide
> K - koonilise avaga laager, kooniluss 1:12
> Z - kaitseseib (kontaktita tihend) laagri ühel küljel
> 2Z - kaitseseibid laagri mõlemal küljel
> E - tugevdatud konstruktsioon
> RS - sünsteetilisest kummist või polüuretaanist kontakttihendseib laagri ühel küljel
> 2RS - sünteetilisest kummist või polüuretaanist kontakttihendsibid laagri mõlemal küljel
> P2 - kõrgem täpsus, mõõtmed, kuju ja töö

25.Mida spetsifitseerivad laagritähise eesliited?
vt 24

26.Mida spetsifitseerivad laagritähise järelliited?
vt 24

27.Mis teavet sisaldab veerelaagri põhitähis?
vt 24

28.Mis on veerelaagri ava läbimõõdu väärtus, kui:
a.ava kood on 00?
b.ava kood on 01?
c.ava kood on 02?
d.ava kood on 03?
e.ava kood on 04?
f.ava kood on 05?
vt 24

29.Defineerige mõiste ”veerelaagri staatiline kandevõime”!
Laagri staatiline kandevõime - \( C_0 \) suurim koormus, mida laager on võimeline taluma ilma, et ükski tema detail plastselt deformeeruks

30.Mis juhtub, kui veerelaagri koormuse väärtus ületab staatilise kandevõime väärtuse?
Juhul kui laagrile mõjuv koormus ületav C0 väärtuse, tekitataks seisvas laagris veerekehade poolt võrule muljundid

31.Defineerige mõiste ”veerelaagri dünamiline kandevõime”!
Laagri dünaamiline kandevõime \( C \) - suurim koormus, mida enamikule (tavaliselt 90%) antud tootja sama marki laagritele võib rakendada ilma, et laager etteantud arvu (tavaliselt 1 000 000) täispöörete vältel tõrguks

32.Mis juhtub, kui veerelaagri koormuse väärtus ületab dünaamilise kandevõime väärtuse?
Juhul, kui laagrile mõjuv koormus ületab C väärtuse, tekivad laagrile enne ettenähtud täispöörete arvu saavutamist kahjustused

33.Defineerige mõiste ”veerelaagri arvutuslik nimiressurss”!
Laagri arvutuslik nimiressurss - laagri täispöörete arv, mille vältel on vastav hulk (tavaliselt 90%) antud tootja sama marki laagritest võimeline tõrkumata taluma antud koormust

34.Selgitage parameetrit ”arvutuslik nimiresurss L10”!
\( L_{10} \) - täispöörete arv, mille vältel antud koormusel ei tõrgu 90% antud tootja sama marki laagritest, s.t. tõrke tõenäosus on 10%

35.Selgitage parameetrit ”arvutuslik nimiresurss L50”!
\( L_{50} \) - täispöörete arv, mille vältel antud koormusel ei tõrgu 50% antud tootja sama marki laagritest, s.t. tõrke tõenäosus on 50%

36.Defineerige mõiste ”veerelaagri taandatud dünaamiline koormus”!
Veerelaagri taandatud dünaamiline koormus - kiirele veerelaagrile mõjuva radiaalkoormuse ja telgkoormuse koosmõjuga võrdohtlik ajas muutumatu väärtuse ja suunaga radiaalkoormus või telgkormus.

37.Kuidas saadakseveerelaagri taandatud dünaamilise koormuse väärtus?
\( P=XF_r + TF_a \)

38.Millistel juhtudel loetakse veerelaager aeglaseks?

1. Laager seisab paigal ning on koormatud ajas muutuvate või muutumatute või löökkoormustega
2. Koormatud laager liigub aeglaselt
   • ostsilleerib
   • seadub
3. Koormatud laager pöörleb aeglaselt: sagedusega alla 10 pöörde minutis
4. Pöörlevale laagrile mõjuvad lisaks tavakoormustele löökkoormused

39.Defineerige mõiste ”veerelaagri taandatud staatiline koormus”!
Veerelaagri taandatud staatiline koormus - aeglasele veerelaagrile mõjuva radiaalkoormuse ja telgkoormuse koosmõjuga võrdohtlik ajas muutumatu väärtuse ja suunaga radiaalkoormus või telgkoormus

40.Kuidas saadakse veerelaagri taandatud staatilise koormuse väärtus?
\( P_0 = X_0 F_r + Y_0 F_a \)

41.Nimetage põhjuseid, miks veerelaagerduse konstrueerimisel jäetakse üks laager tihtipeale teljesihilselt vabaks?
Lisa-telgkoormuse vältimine
- komponentide soojuspaisumise mõju
- laagerduse komponentide valmistamise ebatäpsuse mõju

42.Tooge näiteid veerelaagerduse teljesihilise lõtku õige väärtuse tagamise võimalustest!

1. teljel paiknevad laagrid on kinnitatud vaid ühelt poolt laagrikaantega - telglõtk saavutatakse laagrikaane tihendi valikuga
2. üks laager on täielikult vaba
3. hammasseib ümarmutter, seibi hammas painutatakse vastavase ümarmutri soonde

43.Mis asjaoludega tuleb arvestada, kui veerelaagerduse teljesihiline lõtk on liiga suur?
Suure lõtku korral tekivad laagri telgkoormuse muutumisel impulssjõud mis tekitavad müra ja lõhuvad laagreid.

44.Mis asjaoludega tuleb arvestada, kui veerelaagerduse teljesihiline lõtk on liiga väike või puudub üldse?
Temperatuuri muutumisel võivad tekkida pinged, mis tekitavad lisakoormust. Samuti võivad pinged tekkida tootmise ebatäpsusest.

45.Miks on tarvis veerelaagerdusi tihendada?

1. Vältida määrdeaine lekkimist laagrist välja
2. Vältida mustuse ja vee tungimist laagri sisse

46.Selgitage kontaktivabade tihendite (pilutihend,soontihend, labürinttihend) tööpõhimõtet!
Määre püsib kõrge viskoossuse tõttu pilus, soones või labürindis. Määre püüab kinni väljaspoolt tuleva mustuse.

47.Defineerige mõiste ”ressurssmäärimisega veerelaager”!
Ressurssmäärimisega veerelaager - veerelaager, mille sisemus on valmistajatehases 1/3 ulatuses täidetud määrdeainega ja mis on määrdeväljatuleku ja laagri saastumise vältimiseks varustatud tihenditega.

48.Mis on laagripukk?
Laagripukk - eraldiseisev laagerdus, mis sisaldab laagrikeret, laagrit ning kõiki vajalikke komponente laagri kinnitamiseks, määrimiseks ja tihendamiseks

49.Kuidas liigitatakse laagripukke laagrikere lahtivõetavusest lähtuvalt?

1. Kaheks pooleks lahtivõetavad
2. Ühes tükis laagrikerega
   • laagrikere siseping on sfääriline
   • kasutatakse spetsiaal-laagreid, mille välisvõru välispind on sfääriline
   • sfäärilised pinnad tagavad laagerduse seaduvuse

50.Kuidas liigitatakse laagripukke laagrikere kinnitusviisist lähtuvalt?

1. Käppkinnitusega
2. Äärikkinnitusega
3. Reguleeritava asendiga

Teema 4 - liuglaagerdused

1.Defineerige mõiste ”liugelaagerdus”!
Liugelaagerdus - laagerdus, kus koormuse ülekandmine üksteise suhtes liikuvate masinaelementide vahel toimub liugekontakti kaudu.

2.Kuidas liigitatakse liugelaagerdusi koormuse lubatud suunast lähtuvalt?

1. Radiaal-liugelaagerdus - kannab üle telje ristsihis mõjuvaid koormusi
2. Tugi-liugelaagerdus - kannab üle tele sihis mõjuvaid koormusi
3. Radiaal-tugi-liugelaagerdus - kannab üle nii telje ristsihis, kui ka telje sihis mõjuvaid koormusi

3.Nimetage liugelaagerduse põhikomponendid!

1. Laager - spetsiaalmaterjalist detail, mis tagab laagerduse nõutavad omadused
2. Laagrikere - komponent või selle osa, mis tagab laagri õige asukoha ning laagerduse vajaliku tugevuse ja jäikuse
3. Tapp - võlli või telje see osa, mis on mehaanilises kontaktis laagriga

4.Nimetage liugelaagrite peamised eelised veerelaagritega võrreldes!

1. Töötamisega kaasneb väiksem müra ja vibratsioon
2. Madalam hind
3. Väiksem välisläbimõõt ja väiksem mass
4. Tööiga ei mõjuta väsimusnähtused

5.Nimetage liugelaagrite peamised puudused veerelaagritega võrreldes!

1. Suhtelistelt suur hõõrdumine
   • tapi ja laagri ühilduvate kontaktpindade adhesioon
2. Kõrgemad nõuded määrdeaine puhtusele:
   • abrasiivsed osakesed kahjustavad hõõrdepindu
3. Kõrgemad nõuded määrimissüsteemile:
   • määrimise halvenemine/üuudumine kiirendab oluliselt laagri/tapi kulumist

6.Nimetage peamised nõuded liugelaagri materjalidele!

1. Tugevus - laagerdus peab üle kandma mehaanilist koormust
2. Pinna järeleandlikkus - materjali võime kinni hoida tahkeid osakesi nii, et need ei kahjustaks tapi pinda
3. Korrosioonikindlus - erinevate mõjurite toimet tuleb arvestada:
   • tapi ja laagri materjalide koostis
   • määrdeaine koostis
   • laagri temperatuur
   • laagerduse sisse tungida võivad välised osakesed
   • võimalikud korrosiivsed gaasid ja/või aurud
4. Maksumus - sisaldav erinevaid kulusid:
   • materjali maksumus
   • töötlemise kulud
   • paigaldamise kulud

7.Kumba tuleks üldjuhul eelistada, kas pehmema või kõvema liugepinnaga liugelaagit?
Pehmema ligepinnaga liugelaagrit, mida pehmem seda parem

8.Kuidas liigitatakse liugelaagerid nende määrimisvajadusest tulenevalt?

1. Isemäärivad laagrid - liugelaagrid, mille suutlikkuse tagamiseks ei ole tarvis lisada määrdeinet
   • kuivhõõrdumisega laagrid
   • isemäärivad laagrid
2. Määritavad laagrid - liugelaagrid, mille suutlikkuse tagamiseks tulev teatud ajavahemike tagant lisada määrdeainet

9.Defineerige mõiste ”isemääriv liugelaager”!
vt 8

10.Mis põhjusel on mõnikord liugelaagri sisepinnal süvendid või sooned?
Määrdeaine pikemaks kestmiseks, rohkem määrdeainet mis pidevalt sisepinnale pääseb

11.Nimetage liugelaagri töörežiimid määrimise eripärast lähtuvalt!
Piirmäärimine - tapp ja laager mehaanilises kontaktis, kuigi pinnad on kaetud õlikihiga
Segamäärimine - piir- ja hüdrodünaamilise määrimise üleminekureziim
Vedelikmäärimine - hüdrodünaamiline määrimine - tapp ja laager on koormust kandva õlikihi poolt teineteisest täielikult eraldatud

12.Defineerige mõiste ”piirmäärimine”!
vt 11

13.Defineerige mõiste ”segamäärimine”!
vt 11

14.Defineerige mõiste ”vedelikmäärimine”!
vt 11

15.Defineerige mõiste”liugelaagri pv-kriteerium”!
pv-kriteerium - liugelaagri suhtelise libisemiskiiruse v (m/s) ja kontakti keskmise surve p (Pa) korrutise piirväärtus - laagrimaterjali suutlikkuse kriteerium piirmäärimise tingimustes
väärtus näitab, kuivõrd on see materjal võimeline taluma laagris hõõrdumise teel genereeritus soojusenergiat

16.Mis juhtub, kui liugelaagri tegelik pvkorrutis ületab pv-kriteeriumi väärtuse?

väärtuse saavutamisel laagerduse soojusreziimi stabiilsus kaob ning järgnevad soojuskahjustused

17.Kuidas hinnata konkreetse liugelaagri sobivust, kui töörežiimist tulenev pvkorrutis ja laagri pv-kriteeriumi väärtus on teada?
pv korrutis peab olema väiksem pv-kriteeriumi väärtusest

18.Kirjeldage on enamlevinud reeglit liugelaagerduse lõtku valikuks?
nõutav lõtk sõltub paljudest asjaoludest - laagerduse nõutav täpsus, detailide soojuspaisumine, koormuse muutumine, võlli pöörlemissagedus, võlli eeldatavad paindedeformatsioonid, määrimismeetod, valmistamise võimalused
klassikaline reegel on: 0,1% nimiläbimõõdust D
vastutusrikastes süsteemides tuleks laagerduse õige lõtk määrata katseliselt

19.Nimetage liugelaagerduse tapi tavapäraselt suurim lubatud pinnakareduse väärtus!
Ra (0,2 … 0,8)
mida siledam pind, seda parem laagerduse töökindlus ja seda väiksem kulumine

20.Mille poolest erineb seaduva ja mitteseaduva liugelaagerduse kontaktsurve laotus?
Seaduval liugelaagerdusel puuduvad kõrged kontaktsurved laagri servadel ning sellest jaotuvad lisakoormused tapile ning laagrikerele

21.Selgitage hüdrodünaamilise liugelaagerduse tööpõhimõtet!
Tapp ja laager on õlikihi poole teineteisest täielikult eraldatud
Laager tuleb konstrueerida selliselt, et tapi liikumine laagrid tekitab õlisnii suure ruve, et sellest piisab laagri koormuse kandmiseks
Viskoossuse tõttu pumpab tapi pind õli tapi ja laagri pilusse - õlisurve kasvab .. tapp kerkib selle tulemusena laagri pinnalt üles, hõõrdumine väheneb oluliselt ning tapp võtab lõpliku staboolse asendi h0 mis on õlikile vähim paksus

Teema 5 - sidurid

1.Mis on siduri peamine ülesanne masinais?
Element, mille ülesandeks on võllide ja muude pöörlevate elementide ühendamine pöördemomendi ülekandmiseks.

2.Nimetage siduri võimalikke lisafunktsioone!

1. Võllide telgede asendihälvete kompenseerimine
2. Ajami töö ebaühtluste leevendamine
3. Masinate sujuv või hetkeline käivitamine, seiskamine, kiiruste ümberlülitamine, reverseerimine
4. Kaitse ülekoormuste eest
5. Ainult ühesuunalise pöörlemise võimaldamine

3.Nimetage lülitatava siduri liike momendi ülekandmise tööpõhimõttest lähtuvalt!

1. Hõõrdsidurid
2. Nukksidurid
3. Elektromagneetilised sidurid
4. Hüdrosidurid

4.Kuidas liigitatakse lülitavaid sidureid lülituse tööpõhimõttest lähtuvalt?

Võllid on võimalik lahutada automaatselt või vastavalt välisele käsule

5.Mille poolest erineb lülitatav sidur pidurist?
Lülitatav sidur - seade, mis tagav lülitatava ühenduse kahe pöörleva komponendi vahel
- võllide sujuv ühendamine
- võllide piisavalt kiire lahtiühendamine

Pidur - seade, mis tagab lülitatava ühenduse pöörleva ja paigalseisva komponendi vahel
- võlli piisavalt kiire peatamine - tihti kehtib nõue, et ajam tuleb peatada ühe täispöörde vältel või kiiremini
- võlli pöörlemissageduse vähendamine

6.Nimetage kaks jäiga siduri tüüpi!

1. Ääriksidurid - pöördemomenti kannab üle ääriku pooltevaheline hõõrdejõud ja poltide vardad koos võimaliku ühisliistuga
2. Muhvsidurid - pöördemomenti kannab üle muhvi materjal koos võimaliku ühisliistuga
   • poolitamata muhvsidurid
   • poolitatud muhvsidurid

7.Nimetage jäikade sidurite eelised ja puudused!
Eelised:

1. Lihtsus ja odavus
2. Võllide ühenud on jäik - täpne
3. Võimaldab ajamis suuremaid pöörlemissagedusi
4. Ülekantav moment on piiratud vaid liidete tugevusega

Puudused:

1. Kannavad ajamis edasi ka telgjõudusid ja paindemomente - selle vähendamiseks
   • laagrid tuleks paigaldada jäiga siduri lähedale
   • ühendatavad võllid tuleb joondada ja paigaldada suure täpsusega

8.Koostage ääriksiduri eskiis ja selgitage tööpõhimõtet!

9.Koostage muhvsiduri eskiisja selgitage tööpõhimõtet!

10.Mis asjaolud tingivad kompenseerivate sidurite vajaduse?
Kompenseerivate sidurite vajadus tulenev võllide asendihälvetest, mis võivad põhjustada suuri lisapingeid
Asendihälbeid põhjustavad:

1. Võllide valmistamise ja paigaldamise hälbed
2. Võllidele mõjuvad aktiivkoormused
3. Ajami komponentide kulumine
4. Ajami komponentide temperatuuride muutused

11.Millest üldjuhul tulenevad võllide asendihälbed?
Vt 10

12.Kuidas liigitatakse kompenseerivaid sidureid tööpõhimõttest lähtuvalt

1. Lõtkudega sidurid
2. Suhtelise libisemisega sidurid
3. Elastse vaheelemendiga sidurid

13.Nimetage lõtku ja libisemisega kompenseerivate sidurite tüüpe!

1. Hammassidur - pöördemoment kntakse üle hammasülekannete abil
2. Kettsidur - pöördemoment kantakse üle kaherealise rull-puksketi abil
3. Oldhami sidur - pöördemoment kantakse üle libiseva vaheelemendi abil
4. Nukksidur - pöördemoment kantakse üle kummist vaheelemendi abil

14.Miks vajavad kettsidur ja hammassidur määrimist?

15.Koostage hammassiduri eskiis ja selgitage tööpõhimõtet!

16.Põhjendage üldist reeglit, et terasest hammassidur saab töötada vaid horisontaalses ja plastikust hammassidur igas asendis!

17.Miks on tarvis kasutada suuremat (tugevamat) sidurit, kui ajami käivituste arv ajaühikus on suurem (ja muud ajami parameetrid on samad)?

18.Koostage kettsiduri eskiis ja selgitage tööpõhimõtet!

19.Nimetage kettsiduri eeliseid ja puudusi!
Eelised:

1. Suur ülekantav moment
2. Lihtne konstruktsioon
3. Lihtne paigaldus ja lahtivõtmine
4. Odav
   Puudused:
5. Müra
6. Väike radiaalsiire

20.Koostage Oldham’i siduri eskiis ja selgitage tööpõhimõtet!

21.Nimetage Oldham’i siduri eeliseid ja puudusi!
Eelised:

1. Plastikust vaheelement töötab kaitseelemendina ülekoormuse korral
2. Reaktsioonid võllide laagerdusele on väiksed
3. Mõlemad võllid pöörlevad täpselt sama pöörlemissagedusega
4. Nurklõtku puudumine ja suur väändejäikus
5. Suur lubatav radiaalsiire
6. Lihtne paigaldus ja odav

Puudused

1. Sobivad kasutamiseks suure pöördemomendi ja väikese pöörlemiskiiruse korral
2. Lubatav nurksiire on tavaliselt kuni 0,5 kraadi
3. Lubatav radiaalsiire on tavaliselt kuni 6,5 mm
4. Kahjustumise mehhanismid on frettingkulumine ja pindväsimus

22.Koostage nukksiduri eskiis ja selgitage tööpõhimõtet!

23.Nimetagenukksiduri eeliseid ja puudusi!

Nukksiduri eelised:

1. Suur ülekantav moment
2. Elastne vaheelement tagab vajaliku väändejäikuse, summutab ajamis lööke ja vibratsioone
3. Võllid jäävad ühendatuks ka vaheelemendi purunemisel
4. Vaheelemendi pikk tööiga
5. Vaheelement on odav ning hõlpsasti vahetatav
   Puudused
6. Ajami laagerdustele lisanduvad koormused, mis on võrdelised telgede hälvetega
7. Vaheelemendi elastsus tekitab ajamis nurklõtku - ei sobi kasutamiseks täpsetes ajamites
8. Siduri suured mõõtmed võrreldes lubatud hälvete väikeste väärtustega

24.Mis on siduri nurklõtk ja mis asjaoludega tuleks arvestada nurklõtku olmasolul?

25.Nimetage elastsete sidurite liike!

1. Kummist vaheelemendiga sidurid - pöördemoment kantakse üle elastse kummist vaheelemendi abil
2. Elastsete ketastega sidurid - pöördemoment kantakse üle elastsete ketaste abil
3. Vedrusidurid - pöördemoment kantakse üle silindrilise keerdvedru või sarnaselt töödeldud elastse metallist vaheelemendi abil
4. Süfoonsidurid - pöödemoment kantakse üle sülfooni abil

26.Koostage rehvsiduri eskiis ja selgitage tööpõhimõtet!

27.Nimetage rehvsidurieelise ja puudused!

28.Koostage elastete ketastega siduri eskiis ja selgitage tööpõhimõtet!

29.Nimetage elastsete ketastega siduri eelised!

30.Nimetage elastsete ketastega siduri puudused!

31.Kuidas saaks suurendada elastsete ketastega siduri puhul kompenseeritava:
a.radiaalhälbe väärtust? Koostage eskiis!
b.nurkhälbe väärtust? Koostage eskiis!

32.Koostage vedrusiduri eskiis ja selgitage tööpõhimõtet!

33.Nimetage vedrusiduri üldisedomadused!

1. Väike ülekantav pöördemoment (kuni 40 Nm)
2. Hea tasakaalustatus ning võimalus kasutada kiiretes ülekannetes (kuni 10k rpm)
3. Ühes tükis sidurite suur väändejäikus ning nurklõtku puudumine
4. Lubatav nurkhälve kuni 20 kraadi
5. Lubatav radiaalhälve kuni 0,01d
6. Lubatav pikihälve kuni 0,3 mm
7. Valmistatakse terasest ja alumiiniumisulamitest

34.Kas vedrusidurit on mõeldav kasutada suure võimsusega ajamis pöördemomendi ülekandmiseks?Põhjendage vastust!
Ei, sest vedrusidurid ei kannata suuri pöördemomente!

35.Koostage sülfoonsiduri eskiis ja selgitage tööpõhimõtet!

36.Nimetage sülfoonsiduri üldisedomadused!

1. Ülekantav pöördemoment kuni 400 Nm
2. Kompenseerimise suur ulatus ja suur väändejäikus
3. Nurklõtk puudub
4. Hooldusvabad
5. Tundlikud ülekoormuse suhtes - plastse deformatsiooni või väsimuse oht

37.Mis asjaoludega tuleks arvestada, kui sülfoonsidurit kasutada tootja poolt antud lubatavast suurema nurklõtku kompenseerimsieks?

38.Koostage liigendsiduri eskiis ja selgitage tööpõhimõtet!

39.Nimetage liigendsidurite üldisedomadused!

1. Ühe liigendi korral ei ole siduri poole pöörlemised sünkroonsed - see võib põhjustada väändevõnkumisi ja vibratsiooni
2. Kahe liigendi korral on siduri poolt pöölemised sünkroonsed, kui:
   • sisendvõll ja väljundvõll on paralleelsed
   • kõik kolm võlli paiknevad ühes tasapinnas
3. Kompenseerib suuremat nurkhälvet, kui teised sidurid, 15..30 kraadi
4. Tõenäoline tõrkepõhjus on ristmiku ja harkide laagerduse kulumine

40.Mis juhtub, kui kardaanvõlli liigendsidurite hargid monteerida mitte-paralleelselt (ristuvalt)?

41.Koostage magnetksiduri eskiis ja selgitage tööpõhimõtet

42.Nimetage magnetsiduri üldisedomadused!

1. Rootoritele on kinnitatud kõrgtugevad püsimagnetid
2. Töötab kaitsesidurina
3. Pooled pöörlevad sünkroonselt
4. Ülekantab pöördemoment kuni 1000Nm
5. Magnetite jõud vähenev temperatuuri tõustes üle 50c
6. Pöörlemissagedus kuni 3600 p min

43.Tooge näiteid, millistel juhtudel võiks kaaluda magnetsiduri kasutamist ajamis!

44.Koostage võresiduri eskiis ja selgitage tööpõhimõtet!

45.Nimetage võresiduri üldised omadused!

1. Sarnanev hammassiduriga, milles hammasülekanded on asendatud võrekujulise vedruga
2. Väike väändejäikus, mistõttu summutab hästi lööke ja vibratsioone
3. Töötab kaitsesidurina, mille vedru ülekoormuse korral puruneb lõikel
4. Vaja on määrida määrdega
5. Vaikne töö
6. Kompenseerib võllide radiaal-, nurk- ja pikihälbeid
7. Ülekantav pöödemoment kuni 1000kNm

46.Kumb sidur kompenseerib üldjuhul suuremat nurkhälvet:
a.vedrusidur või nukksidur?
b.sülfoonsidur või hammassidur?

47.Kumb sidur kompenseerib üldjuhul suuremat radiaalhälvet:
a.vedrusidur või sülfoonsidur?
b.hammassidurvõi liigendsidur?

48.Kumb sidur kompenseerib üldjuhul suuremat teljesihilist hälvet:
a.nukksidur või hammassidur?
b.vedrusidur või muhvsidur